Budism

Buddhismi levik väljapoole Indiat juurdus naaberriikides ning Sri Lanka oli üks õnnelikest. Buddhismi hääbumine Indias viis selleni, et Sri Lankal on tänapäeval üks maailma vanimaid elavaid budistlikke traditsioone. Ligikaudu 70% selle saareriigi elanikest on theravaada budistid ning Sri Lankal on umbes 6000 budistlikku kloostrit enam kui 15000 mungaga, kes on pühendanud oma elu Buddha õpetuste teenimisele ja levitamisele.

Ajalugu

Kroonikate järgi toodi buddhism Sri Lankale umbes 3. sajandil eKr Mahinda Thera poolt, kes oli keiser Ashoka poeg. Ta saabus saarele kuningas Devanampiya Tissa valitsemisajal, kes elas Anuradhapuras. Seda perioodi iseloomustab ka Sri Maha Bodhi puu istiku toomine Sri Lankale ning esimeste kloostrite ja budistlike monumentide rajamine. Buddhismi õitseng kestis sajandeid Ceylonis (tänapäeva Sri Lanka). Pali kaanon kirjutati esmakordselt üles Ceylonis, mille taga olid suur India õpetlane Buddhaghosa ja teised koostajad nagu Dhammapala.

Langus ja taastumine

5. kuni 11. sajandi vahel seisis Sri Lanka silmitsi pidevate sõdadega kohalike kuningate ja välismaiste vallutajate, nagu India Pandya ja Chola dünastiate vahel. Need sõjad tõid budistidele raske perioodi, mille käigus hävitati paljud stuupad ja vihara'd. Kuid kuningas Vijayabahu I Polonnaruwast suutis 1070. aastal saare taas vallutada ning alustas hävitatud kloostrite ja stuupade taastamist. Riigi nõrgenenud olukorra tõttu ei olnud piisavalt bhikkhusid uute munkade ordineerimiseks, mistõttu kutsuti appi väljapaistvad vanemad Birmast. Kuningas Vijayabahu juhendas tuhandete budistlike munkade ordineerimist, samal ajal kui Sri Lanka buddhismi reformid jätkusid kuningas Parakramabahu I ajal.

Buddhistlik taastumine pärast kolonialismi

Alates 16. sajandist saabusid misjonärid koos portugallaste, brittide ja hollandlaste kolonisaatoritega, kes püüdsid suurema osa kohalikust elanikkonnast kristlusesse pöörata. Siiski jätkasid paljud religioossed juhid sõdadest ja rahutustest hoolimata buddhismi toetamist ning templite ja kloostrite taastamist. 19. sajandil algatati rahvuslik budistlik liikumine, mida tugevdas debatt kristlike preestrite ja budistlike munkade vahel. Selle tulemusel toimus oluline pöördepunkt, kui Sir Henry Steel Olcott pöördus buddhismi. Sinhala budistlikud juhid koos Olcottiga asutasid 1880. aastal Budistliku Teosoofilise Ühingu eesmärgiga rajada budistlikke koole üle kogu saare. 1940. aastaks oli Sri Lankal üle 400 budistliku kooli. Mõni aasta pärast Mahinda saabumist jõudis Sri Lankale Bhikkhuni Sanghamitta, kes rajas esimese nunnade ordu, mis aga 11. sajandil hääbus. Siiski on alates 1996. aastast saarel ordineeritud palju bhikkhunisid. Budistliku vaimulikkonna harud, mida nimetatakse nikayadeks, hõlmavad Siam Nikaya, Amarapura Nikaya ja Ramanna Nikaya.

Allalaadimised

• Buddhistlikud tseremooniad ja rituaalid Sri Lankal, Kariawasam